Teisipäeviti hakkame vardakotte õmblema.
(Neile, kel alles sõrmikud pooleli: uus teema ei tähenda, et kõik sellega kaasa peavad minema. Võib rahulikult oma pooleliolevad asjad valmis teha.)
Nimetus vardakott küll viitab, nagu oleks tegemist ainult kudujatele vajamineva esemega. Tegelikult on see traditsioonikohane aksessuaar rahvarõivaste juurde. Vanasti võeti sellega tõesti näputöö ühes ja kirikusse minnes ka lauluraamat ent tänapäeval peaks ta asendama rahvarõivaid kandes kõikvõimalikke käekotte ja kilekotte ning ka triibuseelikukangast valmistatud kotikesi. Triibuseeliku kangas oli lihtsalt nii hinnaline materjal, et seda kotiks ei raatsitud kasutada. Ka ei jäänud seelikuõmblemisel seda kuidagi üle ning vanadest seelikutest ka ei saanud teha, sest need kanti viimseni ära.
Rahvarõivaid omamata saab vardakotti kasutada poolelioleva näputöö või muude tarvilike esemete hoidmiseks ja kaasa võtmiseks või ka käekotiks rõivastele rahvusliku nüansi andmiseks.
Kaasa võib võtta väikesemustrilisi sitsikanga tükke.
Kolmapäeviti hakkame õmblema riidest nukku.
Lihtsam koosneb lihtsalt kahest poolest, teise tegemiseks on natuke rohkem lõikeid ja pea on vormitud.
Valik on enda teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar